Ávkkálaš neahttabuktagat 2

Nubbi buvtta mii lea čadnon sámegiela fágaplánii, lea Árbevirolaš sámi álbmotdikten. Dás gávnnat sihke epihkalaš ja lyrihkalaš álbmotdikten. Loga dološ ráhkisvuođaluđiid, elliid luđiid dahje historjjálaš luđiid. Dás leat nai ulddat, stálut, noaiddit jna.  Ja buoremus; don gávnnat álbmotdiktema  čilgejuvvon vai beasat buoret ávkkástallat siidduin. Bargobinnáid bokte beasat čiekŋudit ja oaččut vástádusaid.

Ávžžuhan iskat leaŋkkaid, go doppe gávnnat buriid siidduid gonnes sáhtát guldalit čeahpes lohkkiid lohkamin dahje máinnasteame ja čeahpes juigiid juoiggadeame.

 

Ávkkálaš neahttabuktagat 1

 

Valjástallat eat gal sáhte neahttabuktagiid hárrái, muhto duollet dalle hui buorit siiddut ihtet. Davvi Girjji Sátnejienat –siiddut leat rámidanveara. Doppe gávnnat girjjálašvuođadieđuid mat gokčet joatkkaskovllá girjjálašvuođalohkangáibádusaid.

Lassin leat hui buorit geardduhanskovit mat muitalit mii dáhpáhuvai goas, omd mii muđui dáhpáhuvai Norgga beal Sámis 1965- 1995? Doppe beasat oahppat omd ahte seammá jahki (1969) go Vuođđoskuvlaláhka attii lobi oahpahit sámegillii, de vuosttas olmmoš finai mánus.

Muđui don sáhtát iskat maid don dieđát, go siidduin leat interaktiivalaš bargobinnát. Don sáhtát guldalit luđiid, lohkat nástealmmi birra ja guldalit máidnasiid.

Ja áinnas berrešit vuoruhit lohkat Ingá Ravna Eira logaldaga Tabuat Girkus maid son doalai  Sámi girkobeivviid oktavuođas Johkamohkis 18.- 20.06.04.

Sámi čállingiela historjá

Lea dávjá váttis čilget čállingiela historjjá go leat máŋgga riikka, ja vel heanut sámegielat.  Dás vuolábealde lean geahččalan sirret riikkaid mielde ja jahkečuđiid mielde. 

Su 1000 Islánddas lea gávdnon goaivu mas lea okta sámegiel sáni ( Bergsland jáhkká dan boahtán Ulppis Viestterállasis)
1557 Stephen Borrough sátnelistu (95 sáni Guoládatnjárggas)
1600-logus

Ruoha-beali Sámi

Risttalaš girjjit (Katekismusat ja meassogirjjit) oarjeguovlluid suopmaniid vuođul, bustávaškombinašuvnnat nugo –tz, sh

1619 ; Nils Andersona áppesgirji

1648 Johannes Tornæus Manuale, Durdnosa suopmaniid vuođul

1669 Olaus Stephani Graana giehtagirji (manuála) upmisámegillii ilmmai

1673  Uppsala professor Johannes Schefferus  almmuhii Lapponia, mas ledje guokte sámegiel divtta, Moarsi fávrrot ja Guldnasaš. Daid lei báhppastudeanta Olaus Sirma addán sutnje, ja dat ledje čállon Giema Sámi Soađegili suopmana mielde. Seammá girjjis son árvala ahte sámegiella ja uŋgárgiella leat fuolkegielažat.  

 

1700- logus

Ruohabeali Sámis

1701-1713: Ođđa testameanta jorgaluvvui lullisuopmaniidda, ja muhtin oassi prentejuvvui. Sápmelaš ja Bihtama sámeeatnama báhppa Lars Rangius jorgalii daid. Muhtin áppesat nai ilbme lullisámi suopmaniid vuođul.

1738 Petrus Fjellstrøma katekismusa ilmmai upmisámegillii.

1755: Ođđa testameanta ilmmai lullisámegillii

1780: Lindahla ja Øhrlinga sámi-láhten-ruohagiel sátnegirji ilmmai lullisámegiela vuođul.

1700 -logus

Norggabeali Sámis

1728 : Uhca Katekismusa sámegillii. Álttá miššoneara Morten Lund jorgalii dan Thomas Von Westen dáhtuid mielde.

1748: Knud Leem almmuhii davvisámegiela grammatihka.

Knud Leem (1697-1774)  ráhkadii vuosttas davvisámegiela čállingiela ja geavahii dánska bustávaid. Su čállinvuohki lei Porsáŋggu duottarsámiid suopmana vuođul. Leaibevuonalaš Anders Porsanger lei sutnje veahkkin.

Leemas bođii sátnegirjjáš 1756, katekismusa ja áppes 1767-68 ja stuora sámi-láhten-dánska ja dánska- láhten-sámi sátnegirji 1768 ja 1781.

1768/69: Uŋgáralaš gielladutki Sajnovics orui Várggáin. Son dutkkai sámegiela ja uŋgárgiela huolkevuođa, ja gávnnai nana oktavuođa. Beaivegirjjistis 24.12.1768 son čállá: “Sápmelaččat ja ungárlaččat leat seamma áhči mánát.” Son ja su veahkki, sápmelaš Anders Porsanger, háliideigga geavahit čállingiela mii lei lagabuš uŋgárgiela vai buoret govvet sámegiela fonemaid.

1800-logus

Norggabeali Sámis

 

Álggii geavahit dušše ovtta bustáva juohke fonemii. Dánskalaš gielladutki Rasmus Rask čálii sámegiela oahppogirjji, Ræsonneret lappisk Sproglære, Knut Leem grammatihka vuođul. Sutnje lei veahkkin Várjjaga sápmelaš Hans Morten Kolpus gean son guldalii divodettiin Leema giellaoahppogirjji. Son válddii atnui bustávaid đ, ŋ, z ja ŧ, ja oahpahii báhpa Nils Vibe Stockflethii čállingiela vuođđoprinsihpaid.  Stockfleth válddii atnui ž,č ja š go jorgalii Biibbalhistorjjá ja Ođđa teastámenttá 1840.  Su namas lea almmuhuvvon ea.ea. sámi grammatihka 1840, Grammatik i det lappiske Sprog, saaledes som det tales i norsk-Finmarken, ja dáru -sámi sátnegirji 1852

Oslo universitehta sámi- ja suomagiel- professor Jens Andreas Friis (1821-96) jotkkii Rask/Stockfleth čállinvuohkebarggu.

1856 bohte sus Lappiske sprogprøver ja vel grammatihkkagirji. Mii lei ođas su grammatihkkagirjjis lei suorggidahttinoahppa ja cealkkaoahppa.  Bippal almmuhuvvui dáinna čállinvugiin 1895. Dát čállinvuohki geavahuvvui nai iežá risttalaš girjjiin, ea.ea. sálbmagirjjis. Risttalaš aviisa Nuorttanastte geavahii Friisa čállinvuogi gitta 2000 jahkemolsumii, ja bores bippaljorgalus geavahuvvui seammá guhká. Nu ládje lea Friisa čállinvuohki muhtin muddui eallán risttalaš birrasis gitta min áigái.

1887 ilmmai Friisa stuora sámi- láhten- dárogiel sátnegirji. Dán sátnegirjjis leat sánit vižžon miehtá Sámi ja livččii danin buorrin gáldun vel odne ge.

1800-logus

Ruohabeali Sámis

 

1839 rájes Lars Levi Læstadius álmmuhii 10-náre girjji main lei risttalaš sisdoallu ea.ea. Hålaitattem Ristagasa ja Satte almatja kaskan. Daiguin girjjiiguin vuođđudii guovddašsámegiela čállingiela. Dát čállinvuohki, man vuođđu lei julevsámegiella, oaččui nama davvisámi girjegiella, “goahtesámegiella”, (nordlapska bokspråket, “kåtalapskan”). Læstadius ii čállán grammatihkkagirjji ii ge sátnegirjji dan čállinvuogi vuođul, muhto rehkenasto julevsámegiela čállingiela vuođđudeaddjin.
1800 logus

Suomabeali Sámis

Ohcejoga báhppa (1820-1832), Jacob Fellmann, čálii moadde kapihttala Matteus evangeliumas sámegillii. Su sámegiel áppes ii prentejuvvon go eiseválddiid mielas lei dušši.  Fellmann čohkkii nai máidnasiid, muitalusaid ja luđiid Ohcejogas, Vuohčus ja Soađegilis. Ohcejoga maŋit báhppa(1854-1859), Anders Andelin,  čálii nai vuoiŋŋalaš čállosiid sámegillii.
1900 álggogeahči

Ruohabeali Sámis

 

Uppsala universitehta suoma-ugralaš gielaid professora K.B. Wiklund dárkkistii julevsámegiela čállingiela. Sus bođii 1915 Lærobok i lapska språket.   Anta Pirak girjji “Johtæ saamee viessoom” šattai dehálažžan julevsámegiela čállingillii.
1900 álggogeahči

Norggabeali Sámis

 

Oslo universitehta sámegiela -suomagiela professora Konrad Nielsen ráhkadii ođđa davvisámegiela čállinvuogi. Son čálii Lærebok i lappisk, utarbeidet på grunnlag av dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino, 3 bd., 1926–29. Son buoridii dássemolsunmerkema ja válddii deaddomearkka atnui.  Su čállinvuohki ii goassege boahtán almmolaš geavahussii. Muhto su bargu lea hábmen davvisámi čállingiela go su sátnegirjji, Lappisk ordbok, grunnet på dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino, 3 bd., 1932, vuođul leat otná Sámedikki dohkkehan davvisámi sátnegirjjit.
1900
álggogeahči

Suomabeali Sámis 

Sámi Čuvgehussearvi vuođđuduvvui juovlamánu 1932 ja almmustahttigođii  sámegielat Sápmelaš-aviissa 1934, man doaimmaheaddjin leigga Erkki Itkonen ja Paavo Ravila. Dan oktavuođas Paavo Ravila ráhkadii sierra čállinvuogi mii heivii suoma beali sápmelaččaide, geat juo ledje hárjánan lohkat suomagiela. Sámi vehkiiguin professor Erkki Itkonen 1951 dárkkistii ja dievasmahtii dan čállinvuogi, mii gohčoduvvui Sámi Čuvgehussearvi ortografiijan. Dat geavahuvvui Suomas 1979 rádjái.
1900 gaskkamuttus

Oktasaš viggamat

Davvisámegiela giellačeahpit čoahkkinaste 1947 dainna ulbmiliin ahte soabadivčče oktasaš davvisámi čállinvuogi. . Muhto čállingiellasoabadeaddjit, professor Knut Bergsland Norggas, professor Erkki Itkonen Suomas ja gielladoavttir Israel Ruong Ruohas, eai nagodan soabadit.
1900
gaskkamuttus

Norggas/
Ruohas

 

1948 norggabeali Knut Bergsland ja ruohabeali Israel Ruong ráhkadeigga oktasaš davvisámi čállinvuogi mii gohčoduvvo Bergsland-Ruong čállinvuohkin. Dat geavahuvvui Ruohas ja Norggas 1950-51 rájes.

Bergsland/Ruong čállinvuogis  loahppakonsonánttat dego –k ja –p gártet -t čállingielas, loahppakonsonánta – m šattai –n, ja loahppakonsonánttat –b ja –g gárte nai –t čállingielas. Soai válljiiga joatkit geavahit deaddomearkka vai dássemolson oidnui čállingielas. Soai válddiiga atnui vokála å, ja geavaheigga vokála æ merket ea-diftoŋgga. 

Sihke Bergsland ja Ruong ráhkadeigga oahppogirjjiid dan čállinvuogi vuođul, ea.ea.: Knut Bergsland: Samisk grammatikk med øvelsesstykker, 1961. Israel Ruong: Formlära (1957), Niilas ja su sii’da (1965), Dovdagat ja bargot (1967), Min sámegiella (1970)

1900
loahppa-
geahčis:
 

Dálá čállinvuogit

Sámiid 7. konferánsa Jielleváris 1971 válljii giellalávdegotti man váldobargun lei evttohit oktasaš čállinvuogi. 1978 giellalávdegoddi buvttii davvisámegiel čállinvuogi evttohusa, ja sámiid logat konfereansa Árjjátluovis 1978 dohkkehii dan.  1979 rájes lei anus sihke Norggas, Ruohas ja Suomas. Bergsland/Ruong deaddomearka hilgojuvvui.  Sámegielagiidda ođđa čállinvuohki šattai álkit lohkat. Muđui jávkkai å- vokála ja æ- vokála sadjái bođii diftoŋga ea. Ođđa čállinvuogis ii álo oidno lea go guhkimus ceahkki vai gaskaceahkki, omd rišša/riššat (riš’ša/rišša), beassi/beassi (beas’si/beassi).

 

Jos háliidat lohkat vuđolaš čállingiellahistorjjá čilgehusa, de loga Aage Solbakk artihkkala:

Loga čállinvugiid teakstaovdamearkkaid ja  nuppiid sámegielaid čállinvugiid dohkkeheame birra

Eksámen lahkonišgoahtá

Oi, in leat guhkes áigái guovllastan sisa iežan bloggii. Ja dál oainnán ahte eksámen lahkonišgoahtá, go hollusat leat fitnan dás, lohkamin, dušše geahččamin dahje ležžet de deaddilan boastut, maid mon dieđán. Goit oidno statistihkas ahte blogga ii leat áibbas jápmán, ii ge nu illáveaje ge go ieš lean jáhkkán.

Hás bijan vas vehá eksámenguoskevaš čállosiid.

Davvisámi suopmanat

Eske geahččalin ohcat interneahtas gávdnojit go neahttabáikkit gonnes oahppá davvisámi suopmaniid birra. In gávdnan. Dárogielas lea vaikko man hollu, ja vel hutkkas interaktiivalaš siiddut.

Go liikon hui healppos čovdosiidda, de fálan, –  gitta dássá go ruhtaduvvo interaktiivalaš suopmankárta sámegielohppiide, –   dán kártta:

(Lea gal unni, muhto jos rahpá govvavuosehanprográmmas, de oažžu logahahtti teavsttaid)

Sámegielat

Liikot go don oktagearddánis čillgehusaide? Geahččal de dán kártta mii
vuoseha iešguđetge sámegielaid váldodovdomearkkaid.

Dađi bahát šattai hui unni, muho nuorra dearvvas čalmmit soitet nagodit lohkat?? Sáhttá hal dieđusge rahpat gova govvavuosehanprogrammas jos dette háliida lohkat mii doppe čuožžu. 🙂

Sáhtát nai lohkat sámegielaid birra Wickipedias dahje lohkat Máret Sárá
oahppogirjji dás neahtas.

Beassá go hain Hollywooddii sámegielain?

De begget fas sámegiellaoahpahusa heittogis bealit.  Máŋggas eai fuola šat sámegiela,  lea otnáš bajilčála Sámerádio siidasiiddus. Sánit bohtet sámi dutkiin. Čilgehusat leat nai. Leaš go oahpponeavvodilli?  Oahpahusvuohki? Čuorbbes oahpaheaddjit? Oahpahusa organiseren? Vánhemat geat eai sáhte veahkehit mánáideaset skovlábargguin go eai máhte sámegiela?

Lávejin ovdal sivahallat váilevaš árvvu. Sámegiella ii rehkenasto seammadássásažžan go iežá fágat.  Fága ii baljo oidno diibmoplánas. Servodagas, vel Sámedikki sárdnestovllas, gullo hárve, oidno vel hárvvibut.   

Dál lean álgán imaštallat: Lea go visot beaggán buorre beaggán? Jos gullojit ovttatmano negatiivvalaš ođđasat sámegiela geavaheami ja oahpahusa birra, de ii movttidahte jur gean ge.

Vearrámus ođas bekkii 2007. Dutki Jorun Høier gávnnai ahte sámegielat skovlámánát Romssa fylkkas geain lei sámegiella vuosttašgiellan eai ipmirdan maid sii lohke sámegillii. Bajilčála lei Sámegiella hehtte oahpahusa.  Dieđusge ii namuhuvvon gonnege ahte stuorimus oassi dáin mánáin lei nubbegiellaoahpahusas, muhto ledje registrerejuvvon vuosttašgielagin soames sivaid dihte; ekonomiija dahje Wales-modealla dihte.  Bajilčállagat ledje goit doarvái baldalit vel  gievrramus čsv-  vánhemiid.

Dan rájes mii leat ea.ea. beassan gullat ahte sámegiellaoahpahusas lea Illá heittogis pedagogihkka  ja ahte Sámegiellaoahpahus dovdo ráŋggáštussan.

Jorba jearaldat šaddá: Beasaš go hain Hollywoodii sámegielain?

Gii áhkuid orui Bestemorengas? Lea go girku Kirkesdalenis?

Dan giđa mii leat beassan čuovvut Áhkkánjárgga suohkana ja Fremovera lohkkiid lohkkiidreivvečálliid ákkastallamiid Narvik nama birra.

Ufuohtas ja Oarje Romssas eai siđa sámi báikenamaid oidnosii. Sivva dasa lea oktageardán ja álki; doppe gonnes leat dievva sámi báikenamat, doppe leat nai sámit orron guhkes áiggi ja orrot vissa hain. Dalle lea hollu álkit ákkastallat O. Rygh Norske gaardnavn mielde, ahte Narvik namma boahtá čielga dáža ruohttasiin, soames Narfi- nammasaš dáža lea orrun doppe, son evttoha čilgehussan. Mon čálán evttoha, go Rygh duohta ii dieđe mas Narvik – namma boahtá. Sus leat dieđun muhtun iežá čilgehusat nai, muhto ii Rygh ieš ge jáhke dasa. Loga su čilgehusa dás.

In dieđe leaš go Narfi nammasaš gális goassege orron dán dálus man mielde Áhkkánjárga gávpot lea ožžon nama Narvik. Munnje lea seammá vai vel heanut jáhkehahtti ahte nama vuosttášoassi boahtá sámegielas, njárggas.

O. Ryghas leat leamaš heittogis fuomášupmiattáldagat go lea čilgen báikenamaid Davvi Norggas. Ankenes lea čoahkkebáiki Áhkkánjárgga gávpoga oarjjabealde. Ja goktes jáhkkibehtet O. Rygh lea dan nama čilgemin? Jua, doppe gis orui Arnkell, dahje Arngrim, dahje Arngeirr , gean buddestatnamma lei Anki. Dan olbmás galgá Ankenes – namma leat boahtán. Báikenammadutki Finn Myrvang jearrá lei go namahis njárga gitta Arnkell, dahje Arngrim, dahje Arngeirr ásai dohko? Dasto Myrvang čállá ahte sámegillii gohčoduvvo Oŋká. B jörn Collindera «Ordbok till Sveriges lapska ortnamn» čilge ahte ón’ká/ånka lea jeakkiráiggit main jogažat golget. Ekonomalaš kártabláđđi vuoseha ahte Oŋkkáváris eai váillo jeakkejogažat. Loga Myrvang artihkkala dás:

Bajilčállagis leat dieđun retorihkalaš jearaldagat. Muhto sáhtášin vástidit ná:

Bestemorenga – biestta + muorra + eana šaddá dieđun Bestemorenga.

Kirkesdalen – sámegillii Gearggásvuopmi → šaddá Kearkasdalen jos dáruiduhttá vuosttášoasi ja jorgala nuppi oasi→ Kjerkasdalen jos heiveha dárogiela riektačállimii→ Kirkesdalen go dárogillii kirke dalle ovdal rehkenasto buoret sátnin go kjerke čállingillii.

Čálalaš media ČSV-áiggis

Oaniduvvon sámi mediahistorja

Go lávkii sisa ČSV áigái 1970 álgogeahčen ledje Ságat, Nordkalotten ja Nuorttanaste, ja vel Samefolket ja Sápmelaš sámi áviissat. ČSV- áiggis sealgilis sámit álggahe áviisalágan čállosiid mat biste vissis áigemeari ja devde sihke ovttaskas áššiid diehtojuohkindárbbuid ja sámi servodaga oktasaš diehtojuohkindárbbuid.

Eaktodáhtolaš bargu lea guoddán dáid doaimmaid, ja máŋggas eai dušše bargan nuvttá, muhto gokče nai olggosgoluid dego báhpáriid,telefovnna, mátkkošteami jna.     

1977: Romsa Sámiid Searvi attii olggos stensiilaáviissa “Tromsalaš”. Áviisa lei dárogillii ja sámegillii. 1977s ilbme 4 nummira. “Tromsalaš” molssui nama 1978s ja šattai sámegielat stensiilaáviisa Árpan. Árpa-namman ilbme 5 nummira. Árpa heaittihuvvui go sámegielat áviisa Sámi Áigi ilmmai ođđajagemánu 1979. 

1978: Girjelágádus Jårgalæddji Deanus olggosaddigođii sámegielat áigečállaga “Goaikkanasat”. Áigečállagis ledje giella-, girjjálašvuođa- ja kultuvraartihkkalat. Čállui aivvefal sámegillii. Maŋimus nummir ilmmai 1981s.

1979: Norgga Sámiid Riikkasearvi, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ja Davviriikkaid Sámeráđi Norgga juogus vuođđudedje Sámi Áigečállaga 1978s ja álggahe sámegielat áviissa “Sámi Áigi”.Váldodoaimmahus lei Kárášjogas. Maŋŋil bohte iežá organisašuvnnat nai mielde. “Sámi Áiggis” lei geažus áiggi heajos ruhtadilli, ja koŋkánii 1992s.

1979:Chartra 79” ilmmai 1979 nealgudanákšuvnnaid oktavuođas. Samisk aksjonsgruppe/Sámi ákšunjoavku lei diehtoáviissa duohkin 1979s, dalle ilbme 4 nummira. Váldoulbmil lei čilget sámiid vuoigatvuođaid ja diliid. 1980- 81 lei Chartra 79 nammasaš vuođđudus áviissa duohkin. Mihttomearri lei addit olggos 6 gáhppálaga jahkái. 1980s ilbme goit 4 nummira ja 1981s ilbme goit 2 nummira.  Go diehtojuohkin dáža servodahkii lei váldoulbmil, lei dárogiella “Chartra 79” váldogiellan.

1985: Sámegielat kulturmagasiidna “Sápmi”, man duohkin lei sámi lágádus Davvi Media, ilmmai. Lei vuosttaš geardde ahte geahččalii ruhtadit sámegielat magasiinna seammálágan máidnosiiguin go gávdnojit dáža vahkkobláđiin. Magasiinnas ledje ea.ea. áigeguovdilis artihkkalat ja reportášat, noveallat ja iežá fikšuvdnagirjjálašvuohta. 1987s ilmmai njealját ja maŋimus nummir.

1987: Anárâškiela servi, man lahtut eanáš ieža čállet ságaid anárášgillii, olggosaddá Anáraš-bláđi.

Ruoŧabeali sámi nuoraid organisašuvdna, Sáminuorra, addá olggos bástilis mielahttoáviissa Sáminuorra dán áigodagas, muhto in dieđe jur jagi.

Čálalaš media ovdal ČSV áiggi

Oaniduvvon sámi mediahistorjá

1872: Finnmárkku fylkkadiggi biehttalii doarjumis sámegielat áviissa olggosaddima man sápmelaš oahpaheaddji Peder Larssen Ucce geahččalii oažžut johtui.

1873: Vuosttas sámi áviisa ,”Muittalægje”, ilmmai oktii mánnui . Áviissa ulbmilin lei almmuhit sápmelaččaide ođđasiid sámegillii. Olggosaddinbáiki lei Čáhcesuolu. Cevzzii guokte jagi, unnán ledje lohkkit ja dasto doaimmaheaddji skibai.

1898: Evangelalaš-Luhteránalaš friddjagirku álggahii Nuorttanaste”. Ulbmilin lei risttalaš čuvgehus. Eallá ain ja ilbmá guktii mánus. Áviisa čállui dološ Friisa čállinvuogi mielde gitta 1992.

1899:Sámemiššon álggahii “Sáme Usteb”. Čállui sámegillii. Cevzzii 4 jagi. Ulbmilin lei risttalaš čuvgehus.

1904: Anders Larsen álggahii “Sagai Muittalægje”. Sutnje veahkkin leigga vieljaguovttos Lásse ja Máhtte. Áviisa ilmmai guktii mánnui, ja prentejuvvui “Nuorttanastte” prentehusas Sigerfjordas. Cevzzii 8 jagi.

Guokte váldodoaimma:1) Gilvit ođđasiid ja álbmotčuvgehusa norgga beal sámiide sámegillii, 2) Bargat sámi politihkalaš áššiiguin.

Áviisa barggai garrasit dáruiduhttima vuoste, ja váikkuhii oažžut Isak Saba Stuorradiggái.

1905-1907:Låkkamus samita” Ruohabealde. Čállui julevsámegillii.

1904-1905: Lapparnas Centralførbund almmuhii “Lappernas Egen Tidning” Ruohabealde. Sámepolitihkalaš sisdoallu.

1909: Lullisámegielat áviisa “Waren Sardne” álggahuvvui. Søndre Trondhjems Amts Lappforening lei áviissa duohkin, ja doaimmaheaddjin beakkán Daniel Mortenson. Maŋimus nummir bođii 1927s. Sámepolitihkalaš áigumušat, erenoamážit badjeolbmuid bealde.

 1919:Samefolkets egen Tidning” ásahuvvui. 1961 rájes namma lea “Samefolket”. Čállá heanemus ruohagillii. Oamasteaddjit leaba Ruoŧa Sámiid Riikasearvi ja Sámi Ätnam.

1920: Sámi Sentralsærvi álggahii “Sámealbmug”. Áviissa almmustuvai Čáhcesullos ja lei dáro- ja sámegillii. Ulbmilin lei moriidahttit sámi čearddalaš dovddu ja doarrut sámegiela beale skuvllain ja girkus. 1922s áviisa heaittihuvvui.

1932:Sápmelaš” ilmmai Suoma bealde. Bláđis čálle sihke nuortalaš- ja davvisámegillii. Fáttát ledje ea.ea. politihkka, kultuvra, ealáhusat . Ekonomalaš sivaid geažil heaittihuvvui 2001s.

1956:Ságat” ilmmai juovllaid áiggi. Álggos lei álfárot sámegielat. Maŋŋil go doaimmaheaddji O.M.Hætta lihcohalai 1974s, šattai áviissa váldoulbmilin bealuštit “moderáhta sámiid oainnuid”. “Ságat” lea dárogillii. Áviisa orru dál leahkimin dohkkehuvvon dárogielat sámi áviisan. Áviissas gávdnojit dávjá ođđasat sámi- ja suohkandási politihkas.

1956: Signe ja Per Olav Porsanger álggaheigga “Nordkalotten” áviissa, mii lei sámepolitihkalaš ođasáviisa dáro- ja sámegillii. “Nordkalotten” doarjjui sámi organisašuvnnaid bargguid ja rahčamiid. Go áviisa manahii stáhtaalmmuhusaid 1978 vertiiga vuollánit.