Sámi čállingiela historjá

Lea dávjá váttis čilget čállingiela historjjá go leat máŋgga riikka, ja vel heanut sámegielat.  Dás vuolábealde lean geahččalan sirret riikkaid mielde ja jahkečuđiid mielde. 

Su 1000	Islánddas lea gávdnon goaivu mas lea okta sámegiel sáni ( Bergsland jáhkká dan boahtán Ulppis Viestterállasis)
1557	Stephen Borrough sátnelistu (95 sáni Guoládatnjárggas)
1600-logus Ruoha-beali Sámi	Risttalaš girjjit (Katekismusat ja meassogirjjit) oarjeguovlluid suopmaniid vuođul, bustávaškombinašuvnnat nugo –tz, sh 1619 ; Nils Andersona áppesgirji 1648 Johannes Tornæus Manuale, Durdnosa suopmaniid vuođul 1669 Olaus Stephani Graana giehtagirji (manuála) upmisámegillii ilmmai 1673  Uppsala professor Johannes Schefferus  almmuhii Lapponia, mas ledje guokte sámegiel divtta, Moarsi fávrrot ja Guldnasaš. Daid lei báhppastudeanta Olaus Sirma addán sutnje, ja dat ledje čállon Giema Sámi Soađegili suopmana mielde. Seammá girjjis son árvala ahte sámegiella ja uŋgárgiella leat fuolkegielažat.
1700- logus Ruohabeali Sámis	1701-1713: Ođđa testameanta jorgaluvvui lullisuopmaniidda, ja muhtin oassi prentejuvvui. Sápmelaš ja Bihtama sámeeatnama báhppa Lars Rangius jorgalii daid. Muhtin áppesat nai ilbme lullisámi suopmaniid vuođul. 1738 Petrus Fjellstrøma katekismusa ilmmai upmisámegillii. 1755: Ođđa testameanta ilmmai lullisámegillii 1780: Lindahla ja Øhrlinga sámi-láhten-ruohagiel sátnegirji ilmmai lullisámegiela vuođul.
1700 -logus Norggabeali Sámis	1728 : Uhca Katekismusa sámegillii. Álttá miššoneara Morten Lund jorgalii dan Thomas Von Westen dáhtuid mielde. 1748: Knud Leem almmuhii davvisámegiela grammatihka. Knud Leem (1697-1774)  ráhkadii vuosttas davvisámegiela čállingiela ja geavahii dánska bustávaid. Su čállinvuohki lei Porsáŋggu duottarsámiid suopmana vuođul. Leaibevuonalaš Anders Porsanger lei sutnje veahkkin. Leemas bođii sátnegirjjáš 1756, katekismusa ja áppes 1767-68 ja stuora sámi-láhten-dánska ja dánska- láhten-sámi sátnegirji 1768 ja 1781. 1768/69: Uŋgáralaš gielladutki Sajnovics orui Várggáin. Son dutkkai sámegiela ja uŋgárgiela huolkevuođa, ja gávnnai nana oktavuođa. Beaivegirjjistis 24.12.1768 son čállá: “Sápmelaččat ja ungárlaččat leat seamma áhči mánát.” Son ja su veahkki, sápmelaš Anders Porsanger, háliideigga geavahit čállingiela mii lei lagabuš uŋgárgiela vai buoret govvet sámegiela fonemaid.
1800-logus Norggabeali Sámis	Álggii geavahit dušše ovtta bustáva juohke fonemii. Dánskalaš gielladutki Rasmus Rask čálii sámegiela oahppogirjji, Ræsonneret lappisk Sproglære, Knut Leem grammatihka vuođul. Sutnje lei veahkkin Várjjaga sápmelaš Hans Morten Kolpus gean son guldalii divodettiin Leema giellaoahppogirjji. Son válddii atnui bustávaid đ, ŋ, z ja ŧ, ja oahpahii báhpa Nils Vibe Stockflethii čállingiela vuođđoprinsihpaid.  Stockfleth válddii atnui ž,č ja š go jorgalii Biibbalhistorjjá ja Ođđa teastámenttá 1840.  Su namas lea almmuhuvvon ea.ea. sámi grammatihka 1840, Grammatik i det lappiske Sprog, saaledes som det tales i norsk-Finmarken, ja dáru -sámi sátnegirji 1852 Oslo universitehta sámi- ja suomagiel- professor Jens Andreas Friis (1821-96) jotkkii Rask/Stockfleth čállinvuohkebarggu. 1856 bohte sus Lappiske sprogprøver ja vel grammatihkkagirji. Mii lei ođas su grammatihkkagirjjis lei suorggidahttinoahppa ja cealkkaoahppa.  Bippal almmuhuvvui dáinna čállinvugiin 1895. Dát čállinvuohki geavahuvvui nai iežá risttalaš girjjiin, ea.ea. sálbmagirjjis. Risttalaš aviisa Nuorttanastte geavahii Friisa čállinvuogi gitta 2000 jahkemolsumii, ja bores bippaljorgalus geavahuvvui seammá guhká. Nu ládje lea Friisa čállinvuohki muhtin muddui eallán risttalaš birrasis gitta min áigái. 1887 ilmmai Friisa stuora sámi- láhten- dárogiel sátnegirji. Dán sátnegirjjis leat sánit vižžon miehtá Sámi ja livččii danin buorrin gáldun vel odne ge.
1800-logus Ruohabeali Sámis	1839 rájes Lars Levi Læstadius álmmuhii 10-náre girjji main lei risttalaš sisdoallu ea.ea. Hålaitattem Ristagasa ja Satte almatja kaskan. Daiguin girjjiiguin vuođđudii guovddašsámegiela čállingiela. Dát čállinvuohki, man vuođđu lei julevsámegiella, oaččui nama davvisámi girjegiella, “goahtesámegiella”, (nordlapska bokspråket, “kåtalapskan”). Læstadius ii čállán grammatihkkagirjji ii ge sátnegirjji dan čállinvuogi vuođul, muhto rehkenasto julevsámegiela čállingiela vuođđudeaddjin.
1800 logus Suomabeali Sámis	Ohcejoga báhppa (1820-1832), Jacob Fellmann, čálii moadde kapihttala Matteus evangeliumas sámegillii. Su sámegiel áppes ii prentejuvvon go eiseválddiid mielas lei dušši.  Fellmann čohkkii nai máidnasiid, muitalusaid ja luđiid Ohcejogas, Vuohčus ja Soađegilis. Ohcejoga maŋit báhppa(1854-1859), Anders Andelin,  čálii nai vuoiŋŋalaš čállosiid sámegillii.
1900 álggogeahči Ruohabeali Sámis	Uppsala universitehta suoma-ugralaš gielaid professora K.B. Wiklund dárkkistii julevsámegiela čállingiela. Sus bođii 1915 Lærobok i lapska språket.   Anta Pirak girjji “Johtæ saamee viessoom” šattai dehálažžan julevsámegiela čállingillii.
1900 álggogeahči Norggabeali Sámis	Oslo universitehta sámegiela -suomagiela professora Konrad Nielsen ráhkadii ođđa davvisámegiela čállinvuogi. Son čálii Lærebok i lappisk, utarbeidet på grunnlag av dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino, 3 bd., 1926–29. Son buoridii dássemolsunmerkema ja válddii deaddomearkka atnui.  Su čállinvuohki ii goassege boahtán almmolaš geavahussii. Muhto su bargu lea hábmen davvisámi čállingiela go su sátnegirjji, Lappisk ordbok, grunnet på dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino, 3 bd., 1932, vuođul leat otná Sámedikki dohkkehan davvisámi sátnegirjjit.
1900 álggogeahči Suomabeali Sámis	Sámi Čuvgehussearvi vuođđuduvvui juovlamánu 1932 ja almmustahttigođii  sámegielat Sápmelaš-aviissa 1934, man doaimmaheaddjin leigga Erkki Itkonen ja Paavo Ravila. Dan oktavuođas Paavo Ravila ráhkadii sierra čállinvuogi mii heivii suoma beali sápmelaččaide, geat juo ledje hárjánan lohkat suomagiela. Sámi vehkiiguin professor Erkki Itkonen 1951 dárkkistii ja dievasmahtii dan čállinvuogi, mii gohčoduvvui Sámi Čuvgehussearvi ortografiijan. Dat geavahuvvui Suomas 1979 rádjái.
1900 gaskkamuttus Oktasaš viggamat	Davvisámegiela giellačeahpit čoahkkinaste 1947 dainna ulbmiliin ahte soabadivčče oktasaš davvisámi čállinvuogi. . Muhto čállingiellasoabadeaddjit, professor Knut Bergsland Norggas, professor Erkki Itkonen Suomas ja gielladoavttir Israel Ruong Ruohas, eai nagodan soabadit.
1900 gaskkamuttus Norggas/ Ruohas	1948 norggabeali Knut Bergsland ja ruohabeali Israel Ruong ráhkadeigga oktasaš davvisámi čállinvuogi mii gohčoduvvo Bergsland-Ruong čállinvuohkin. Dat geavahuvvui Ruohas ja Norggas 1950-51 rájes. Bergsland/Ruong čállinvuogis  loahppakonsonánttat dego –k ja –p gártet -t čállingielas, loahppakonsonánta – m šattai –n, ja loahppakonsonánttat –b ja –g gárte nai –t čállingielas. Soai válljiiga joatkit geavahit deaddomearkka vai dássemolson oidnui čállingielas. Soai válddiiga atnui vokála å, ja geavaheigga vokála æ merket ea-diftoŋgga.  Sihke Bergsland ja Ruong ráhkadeigga oahppogirjjiid dan čállinvuogi vuođul, ea.ea.: Knut Bergsland: Samisk grammatikk med øvelsesstykker, 1961. Israel Ruong: Formlära (1957), Niilas ja su sii’da (1965), Dovdagat ja bargot (1967), Min sámegiella (1970)
1900 loahppa- geahčis:  Dálá čállinvuogit	Sámiid 7. konferánsa Jielleváris 1971 válljii giellalávdegotti man váldobargun lei evttohit oktasaš čállinvuogi. 1978 giellalávdegoddi buvttii davvisámegiel čállinvuogi evttohusa, ja sámiid logat konfereansa Árjjátluovis 1978 dohkkehii dan.  1979 rájes lei anus sihke Norggas, Ruohas ja Suomas. Bergsland/Ruong deaddomearka hilgojuvvui.  Sámegielagiidda ođđa čállinvuohki šattai álkit lohkat. Muđui jávkkai å- vokála ja æ- vokála sadjái bođii diftoŋga ea. Ođđa čállinvuogis ii álo oidno lea go guhkimus ceahkki vai gaskaceahkki, omd rišša/riššat (riš’ša/rišša), beassi/beassi (beas’si/beassi).

Jos háliidat lohkat vuđolaš čállingiellahistorjjá čilgehusa, de loga Aage Solbakk artihkkala:

Loga čállinvugiid teakstaovdamearkkaid ja  nuppiid sámegielaid čállinvugiid dohkkeheame birra