Čálalaš media ovdal ČSV áiggi

Oaniduvvon sámi mediahistorjá

1872: Finnmárkku fylkkadiggi biehttalii doarjumis sámegielat áviissa olggosaddima man sápmelaš oahpaheaddji Peder Larssen Ucce geahččalii oažžut johtui.

1873: Vuosttas sámi áviisa ,”Muittalægje”, ilmmai oktii mánnui . Áviissa ulbmilin lei almmuhit sápmelaččaide ođđasiid sámegillii. Olggosaddinbáiki lei Čáhcesuolu. Cevzzii guokte jagi, unnán ledje lohkkit ja dasto doaimmaheaddji skibai.

1898: Evangelalaš-Luhteránalaš friddjagirku álggahii “Nuorttanaste”. Ulbmilin lei risttalaš čuvgehus. Eallá ain ja ilbmá guktii mánus. Áviisa čállui dološ Friisa čállinvuogi mielde gitta 1992.

1899:Sámemiššon álggahii “Sáme Usteb”. Čállui sámegillii. Cevzzii 4 jagi. Ulbmilin lei risttalaš čuvgehus.

1904: Anders Larsen álggahii “Sagai Muittalægje”. Sutnje veahkkin leigga vieljaguovttos Lásse ja Máhtte. Áviisa ilmmai guktii mánnui, ja prentejuvvui “Nuorttanastte” prentehusas Sigerfjordas. Cevzzii 8 jagi.

Guokte váldodoaimma:1) Gilvit ođđasiid ja álbmotčuvgehusa norgga beal sámiide sámegillii, 2) Bargat sámi politihkalaš áššiiguin.

Áviisa barggai garrasit dáruiduhttima vuoste, ja váikkuhii oažžut Isak Saba Stuorradiggái.

1905-1907: “Låkkamus samita” Ruohabealde. Čállui julevsámegillii.

1904-1905: Lapparnas Centralførbund almmuhii “Lappernas Egen Tidning” Ruohabealde. Sámepolitihkalaš sisdoallu.

1909: Lullisámegielat áviisa “Waren Sardne” álggahuvvui. Søndre Trondhjems Amts Lappforening lei áviissa duohkin, ja doaimmaheaddjin beakkán Daniel Mortenson. Maŋimus nummir bođii 1927s. Sámepolitihkalaš áigumušat, erenoamážit badjeolbmuid bealde.

 1919: “Samefolkets egen Tidning” ásahuvvui. 1961 rájes namma lea “Samefolket”. Čállá heanemus ruohagillii. Oamasteaddjit leaba Ruoŧa Sámiid Riikasearvi ja Sámi Ätnam.

1920: Sámi Sentralsærvi álggahii “Sámealbmug”. Áviissa almmustuvai Čáhcesullos ja lei dáro- ja sámegillii. Ulbmilin lei moriidahttit sámi čearddalaš dovddu ja doarrut sámegiela beale skuvllain ja girkus. 1922s áviisa heaittihuvvui.

1932: “Sápmelaš” ilmmai Suoma bealde. Bláđis čálle sihke nuortalaš- ja davvisámegillii. Fáttát ledje ea.ea. politihkka, kultuvra, ealáhusat . Ekonomalaš sivaid geažil heaittihuvvui 2001s.

1956: “Ságat” ilmmai juovllaid áiggi. Álggos lei álfárot sámegielat. Maŋŋil go doaimmaheaddji O.M.Hætta lihcohalai 1974s, šattai áviissa váldoulbmilin bealuštit “moderáhta sámiid oainnuid”. “Ságat” lea dárogillii. Áviisa orru dál leahkimin dohkkehuvvon dárogielat sámi áviisan. Áviissas gávdnojit dávjá ođđasat sámi- ja suohkandási politihkas.

1956: Signe ja Per Olav Porsanger álggaheigga “Nordkalotten” áviissa, mii lei sámepolitihkalaš ođasáviisa dáro- ja sámegillii. “Nordkalotten” doarjjui sámi organisašuvnnaid bargguid ja rahčamiid. Go áviisa manahii stáhtaalmmuhusaid 1978 vertiiga vuollánit.